Helsingin Sanomate tegevtoimetaja Esa Mäkinen räägib, kuidas Põhjamaade suurim ajaleht on pannud tehisintellekti ajastul püsti viimase kaitseliini ja panustab käsitööajakirjandusele.

Tehisintellekt muudab põhjalikult toimetuste tööd, nii teksti, video kui ka heli puhul. Toimetustes on hakanud rollid muutma ja töölõike ehitatakse järjest enam üles tehisintellekti ümber. Helsingin Sanomate tegevtoimetaja Esa Mäkinen usub, et teksti käsitsi sisestamise osa tulevikus väheneb, kuid kõik ajakirjanduslikud oskused – allikatele helistamine, n-ö põllul käimine, pildistamine ja filmimine – jäävad endiselt oluliseks. 

“Alustasin karjääri andmeajakirjanikuna ja tunnen, et praegu on andmeajakirjanduse teine kuldaeg, sest tehisintellekti tööriistadega saab igat liiki andmekogumeid analüüsida palju lihtsamalt kui veel 15 aastat tagasi. Meedia jaoks üldisemalt on õigetel tööriistadel muidugi suur tähtsus, kuid veelgi olulisemad on toimetuse oskused ja kultuur. Seetõttu on eriti oluline, et ajakirjanikud ise tahaksid tehisintellekti õppida ja seda oma töös kasutada,” rääkis Esa Mäkinen märtsis Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi korraldatud meediakonverentsil.

“Kuid muutumises ei ole ainult ajakirjandus – kogu ühiskond muutub kiiresti, ja ajakirjandus on sellest vaid üks väike osa. Kui kõik teised ühiskonnas kasutavad tehisintellekti, mõjutab see paratamatult ka meid. Eriti noorem publik tahab uudiseid kuulata ja videoid vaadata – eelkõige lühivideoid. Äriettevõttena peame seda vajadust ka rahuldama,” ütles Mäkinen.

Mäkineni sõnul on Helsingin Sanomate toimetuses märgiline muutus see, et kui nad varem ehitasid tööriistu kogu toimetusele, siis nüüd tehakse neid eraldi meeskondadele – meeskonnatasand toob praegu parimaid tulemusi. Näiteks annab tööriist ajakirjanikule esimese tagasiside, nii et tehisintellekti abiga saab ülemusele presenteerida juba viimistletumat ideed või lugu.

“Peamine küsimus, mida endale esitame: kuna AI agentidest kolleegid on kohal ja näeme võimalusi keerukamaks teabe kogumiseks, siis kuidas peavad meie ajakirjanikud töötama selliste agentidest kolleegidega? Vastust veel ei ole, kuid see on tõenäoliselt järgmine küsimus, millele peame lähikuude jooksul vastuse leidma,” ütles Mäkinen.

Helsingin Sanomate ja teiste Skandinaavia meediabrändide puhul on külastajate otseliikluse osakaal umbes 85%. Seega, astudes tehisintellekti ajastusse, on eluliselt tähtsad oma lugejad ja tellijad. Nad ei tule meie juurde Google’ist ega ühestki muust allikast.

Toimetus jagab tehisintellektiga seotud tegevused ja strateegiad masstoodangu ja käsitöö- ehk kvaliteetajakirjanduse kategooriasse ja on määranud sellega seotud tegevused.

Helsingin Sanomate tehisintellekti visioon: automatiseeri masstoodang, keskendu käsitööle

Sotsiaalmeediasse postitamise ja masstoodang-uudistega – näiteks liiklusõnnetus –, suudab tehisintellekt üsna lihtsasti hakkama saada. Seega pole mõtet sellesse ajakirjandusse palju investeerida. Kanalitest keskendub Helsingin Sanomat peamiselt Instagramile ja TikTokile, kus nende eesmärk on püüda nooremat auditooriumit – mitte et sealt liiklust lehele saada, vaid teha oma kaubamärki noortele tuttavamaks ja turundada ennast selles sihtgrupis, samal ajal on vähenenud kohalolu Facebookis ja Xis.

Helsingin Sanomat kui tellimuspõhine digitaalmeedia väljaanne panustab originaalajakirjandusse, milleks on kvaliteetne video, kvaliteetne heli ja muidugi kvaliteetne tekst. See omakorda tähendab inimesi, kes suudavad sellist ajakirjandust teha isegi tehisintellekti ajastul.

Mida teha selleks, et konkurentsivõimeline püsida? 

Inimesed on uudistest väsinud. “Uudisteväsimus on Soomes küll tajutav, kuid teistes riikides on see veelgi suurem probleem. Lisaks on toimunud meeste ja naiste poliitiline polariseerumine – eriti noored mehed ja noored naised mõtlevad väga erinevalt: mehed on konservatiivsemad, naised liberaalsemad –, see tekitab probleeme nii üldiselt kui ka meedia jaoks: millist sisu toota, kui publik on polariseerunud?” küsis Mäkinen. 

Paljud muutused toimuvad korraga: endiselt käib võitlus trükiväljaannete tasuvuse pärast, samal ajal tuleb toimida veebis ja mobiilis ning hakkama saama heli, video ja tehisintellektiga. Meediamaastik on väga keeruline ja on viimase viie aastaga veelgi keerulisemaks muutunud. Soomes oli veel mõni aeg tagasi üha rohkem inimesi valmis uudiste eest maksma, kuid nüüd on see pidurdunud. Tellimustel põhineva meedia jaoks on see probleem, tunnistas Mäkinen.

Millised on Helsingin Sanomate tööriistad ja kuidas need toimivad?

Watchdog automatiseerib uudised Helsingin Sanomate enda kanalites. Süsteem vaatab läbi sissetulevad e-kirjad, pressiteated ja muu materjali, tuvastab uudisväärtuslikud teemad ja seejärel otsustab juba inimtoimetaja, kas teema on uudisväärtuslik. Oluline on mõista, mis on uudis, mis on oluline, mis on taust, mis on kontekst ja kellele järgmisena helistada.

Teine tööriist loob uudisloo mustandi. Ka siin on inimene protsessi kaasatud, et kontrollida, kas masina kirjutatu vastab algmaterjalile. Mäkinen tõi näite, et detsembri alguses otsustas üks telekomioperaator töötajaid koondada ja saatis selle kohta imeliku pressiteate – alati, kui koondatakse, on ka need pressiteated imelikud. Watchdog andis teada: “See võib olla uudis.” Uudistoimetaja võttis selle ette ja uudis läks avalikuks kaks minutit ja 15 sekundit pärast pressiteate jõudmist postkasti.

Helsingin Sanomat tegeleb ka telefonikõnede automatiseerimisega: kuidas pärast telefonikõnet allikaga – näiteks kui politseinik räägib liiklusõnnetusest – oleks kõne lõppedes ajakirjaniku sülearvutis juba mustand valmis. Kogu kirjutamise osa jääks ära. Ajakirjanik peab vaid teadma, kellele helistada ja esitama küsimusi – ja tehisintellekt tegeleb protsessi igavama osaga. Pildiotsingus annab tehisintellekt samuti häid võimalusi – näiteks otsib välja kõik pildid kollase särgiga meestest. 

Tehisintellekt aitab lugusid luua n-ö käed-vabad režiimis, pakub järgmiste lugude ideid, ennustab, milliseid reaktsioone lugu lugejates tekitab ja aitab ajakirjanikel mõista erinevaid nüansse. “Kuid me lõpetame selle tööriista kasutamise, sest see on liiga laia haardega ja toimetus ei võtnud seda piisavalt kasutusele, nii et proovime leida uusi viise tehisintellekti toimetusse lõimimiseks,” lisas Mäkinen.

Analüütikaassistendile saab näiteks anda ette mingi päeva viis enim loetud lugu, esitada analüütilisi küsimusi ja saada väga häid vastuseid. Samuti automaatne küljendamine ja hulk tööriistu uuriva toimetuse jaoks suurte dokumendihulkade läbitöötamiseks.

“Kui Trump avaldas JFK mõrva dokumendid, töötasime need läbi, otsisime Helsingit, Soomet ja Kekkost ja saime umbes 500 vastet. Seejärel kasutasime tehisintellekti klassifitseerimiseks – kas see on oluline või mitte. Leidsime suurepärase viite, et president Kekkonen oli KGB agent. Mõtlesime, et saime tõelisele uudisele jälile ja alustasime tavalist ajakirjanduslikku tööd, faktikontrolli, ja selgus, et see on juba 15 aastat tagasi tõestatud. Tehisintellekt tegi head tööd, kuid lõpuks vajasime ikkagi inimest, et üle kontrollida,” rääkis Mäkinen.

Teises projektis uuris Helsingin Sanomat koos Delfiga kahe kuu jooksul Vene varilaevastiku liikumisi ja laevade tausta ning märtsi algul avastati Soome lahel ohtlik Vene varitanker. Selles projektis oli kasutusel palju erinevaid tööriistu, mis aitasid ajakirjanikel andmeid analüüsida. Lõpuks leitigi koos Eesti ajakirjanikega eriti ohtlik tanker – ning arvestades praeguseid sündmusi Peterburi lähedal, kus Ust-Luga ja Primorski sadamas põlevad naftaekspordiga seotud objektid, on ajakirjanikel olemas põhjalikud andmed tankeriliiikluse kohta Läänemeres.

Lisaks tööriistad uurivale ajakirjandusele: kõnetuvastus ja arvutinägemine on väga huvitavad. Uued tehnoloogiad, mis võimaldavad arvutinägemist – näiteks autode loendamine videost või näiteks tankide loendamine satelliidipildilt. Ja muidugi tehisintellektipõhine kommentaaride modereerimine – paljud juba teevadki seda.

Helsingin Sanomate eetikanormid ütlevad ajakirjanikele: “Oled vastutav iga sõna eest, mille lood.” Seetõttu on ka kõigil tehisintellektiga kirjutatud lugudel ikkagi ajakirjaniku nimi juures ja kõik tehisintellekti loodud tekstid kontrollib toimetus üle ja võrdleb originaaliga. “Üldiselt me ei avalda AI-ga tehtud fotosid, aga kui seda on vaja teha, siis on see ka ära märgitud,” ütles Mäkinen.  “Samas on kasutajate üleslaetud fotod muutunud üha ebausaldusväärsemaks. Pildid on üldiselt muutunud vähem usaldusväärseteks.”

Mida Helsingin Sanomate ajakirjanikud arvavad ja mida kardavad? Toimetuse küsitluse põhjal on tehisintellektiga seotud kolm peamist teemat: kardetakse, et tehisintellekt põhjustab rohkem vigu, halvendab ajakirjanduse kvaliteeti ja rikub keelekasutust. Üks suur mure on Mäkineni sõnul mõtlemisvõime nüristumine – kui delegeerime mõtlemise masinatele, kaotame ise selle võime. See on eriti oluline noorte ajakirjanike puhul: kuidas sa oma ametit õpid, kui sul on alati käepärast Watchdogi sarnased tööriistad? Kirjutamisoskus on oluline väärtus ja meil ei ole veel vastust, kuidas tagada see, et noored ajakirjanikud oma ametit ikka päriselt õpiksid.

“Lõpuks – ja see ei ole vähem tähtis – hirm töökohtade pärast. Arvan, et see ei puuduta ainult ajakirjanikke, vaid on laiem ühiskondlik mure,” ütles Mäkinen.