Eesti keele digitaliseerimine on selge avalik huvi – nii kultuuriline, poliitiline kui ka majanduslik –, kuid selle saavutamine ei tohi toimuda autorite arvelt, ütles Tartu Ülikooli intellektuaalse omandi õiguse professor Aleksei Kelli.

Kelli tõi Tallinna Ülikooli meediakonverentsil lihtsa näite: selleks, et eestlane saaks oma külmkapiga eesti keeles rääkida, on vaja tohutult palju keeleandmeid – erinevate aktsentide, kõnedefektide ja kõnepruugiga. “See kõik eeldab väga palju andmeid,” ütles ta. Probleem on aga selles, et keeletehnoloogia arendamiseks vajalikud andmed on kaetud mitmete õiguslike kihtidega. Isegi näiliselt lihtne materjal – näiteks salvestatud luuletuse esitamine – sisaldab autori ja esitaja õigusi, fonogrammitootja õigusi ning isikuandmete kaitse nõudeid. “See, mis keeleteadlase jaoks on lihtsalt andmed, võib olla kaetud väga erinevate õiguslike küsimustega,” selgitas Kelli.

Kelli peatus ka avaliku huvi mõistel, mida kasutatakse sageli õiguste piiramise põhjendamiseks. Tema sõnul puudub sellel mõistel selge definitsioon – see selgub alati konkreetse kaasuse kaudu. “Tavainimese jaoks tähendab avalik huvi enamasti midagi halba – tehakse midagi, mida ta ei pruugi tahta, aga mis on müstilistes avalikes huvides,” märkis ta.

Üha aktuaalsem on Kelli sõnul küsimus, kas avalikku huvi hakkab tulevikus defineerima tehisintellekt. “Algoritm hakkab mingis mõttes määrama, mis on avalik huvi – see on tõsine küsimus,” ütles ta.

Andmekaeve erand ei lahenda kõike

Eesti keeletehnoloogia arendamiseks kasutatakse Euroopa Liidu direktiivist tulenevat teksti- ja andmekaeve erandit. Kelli meenutas, et Eesti oli üks esimesi Euroopa riike, kes võttis andmekaeve erandi seadusesse, kuigi algselt oli selle sõnastus juriidiliselt ebatäpne.

Praegu kehtib kaks andmekaeve erandit: üks teadusasutustele, kes saavad tegutseda laiemalt, ning teine ärisektorile, kus autoril on õigus keelata oma teoste kasutamine. Lisaks autoriõigusele tuleb arvestada isikuandmete kaitsega – ja kuna isikuandmete kaitse üldmääruse järgi on praktiliselt kõik andmed delikaatsed, muutub keeletehnoloogia arendamine erasektori jaoks eriti keeruliseks.

Kelli sõnul ei ole lahendus autorid protsessist välja jätta. “Ma ei saa öelda, et kuna see on avalik huvi, siis autorid on küll töö teinud, aga neile midagi ei anta. Seda ma ka ei poolda,” ütles ta. Tema hinnangul tuleb leida sisuline kokkulepe autorite ja keeletehnoloogia arendajate vahel.

“Hea autoriõiguse seadus teeb kõik õnnetuks – sest kui see teeb kellegi väga õnnelikuks, on keegi teine väga õnnetu. Küsimus on, kus on tasakaalupunkt,” viitas Kelli Mark Twaini tsitaadile autoriõiguse keerukusest.