Blogija Malluka hiljuti loodud veebilehel ettevaatust.ee on avalikustatud erinevaid vägivallakuritegusid toime pannud inimesed koos kohtulahendite linkidega. Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutovi sõnul on sellise andmekogu tekkimine laiem ühiskondlik probleem – kas igaüks võiks tehisintellekti abil sarnaseid andmeid koondada ja veebilehti üles seada. “Mõelge, kui keegi loob pedofiilide, vägistatajate või naisepeksjate veebilehe – kas see on hea või halb? See on ühiskondliku debati küsimus,” ütles Šmutov.

“Mulle üldiselt meeldib, et inimesed saavad vabalt tegutseda ja andmed on vabalt kättesaadavad. Küsimus on rohkem moraalne, et kas see karistus, mis on sul kantud, peab sinuga elu lõpuni kaasas käima ja kas see sündmus defineerib sind inimesena igavesti, aga need on palju laiemad küsimused,” nentis Šmutov Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi korraldatud meediakonverentsi vestlusringis.

Šmutov tegeleb oma sõnul keskmiselt neli-viis korda kuus taotlustega, kus inimesed soovivad, et nende kohta käiv teave Õhtulehe veebist eemaldataks. Sel aastal oli märtsi lõpuks toimetusele esitatud 26 sellist taotlust. Enamasti ei eemalda Õhtuleht sisu täielikult, vaid deindekseerib selle ehk siis info ei ole leitav otsimootorite kaudu, kuid kui kasutada Õhtulehe otsingut, siis leiab nime või sündmuse endiselt üles.

Šmutov tõdes, et kõigil suurematel tehisintellekti ettevõtetel on tõenäoliselt olemas kõik Eesti kohtulahendid, mis on Riigi Teatajas avaldatud. “Riigi Teataja lehel kohtulahendeid vaadates on seal küll robotlõks vahel, aga mina lähen sellest lõksust mööda,” ütles Šmutov ja lisas, et talle jääbki arusaamatuks, miks selliseid takistusi üldse seatakse, mis teevad infole ligipääsu keerulisemaks, aga millest samal ajal saab mööda minna.

Ajakirjandusekspert ja meediaõppejõud Andres Jõesaar märkis, et ajakirjandus asub andmete kasutamisel kahel poolel korraga: ühelt poolt pakub oma arhiividele tuginedes lugejatele sisu, teisalt kaevab riigi andmetes ühiskondlikult olulist informatsiooni otsides. “Need pinged on mõistetavad ning kõik jookseb kokku regulatsioonidesse,” ütles ta. 

Praegu kehtivad erinevad ootused meediaettevõtetele ja sama suure publikuga eraisikutele ning seetõttu seisabki Šmutovi hinnangul meil ees debatt selle üle, mida saab ja võib teha riigi käes olevate andmetega üks populaarne inimene, kes paljude arvates ajab õiget asja.

ERRi uudiste- ja sporditoimetuse juht Anvar Samost loodab, et suure auditooriumiga blogijad või kodanikuaktivistid puutuvad varem või hiljem kokku samade kohustuste ja vastutusega, mis on meediaettevõtetel – sealhulgas sisukustutamise taotlustega. “Sellise tegevusega kaasneb ka kogu vastutus ja ühiskond õpib sellest. Kui meie siin peame kolleegidega kustutama või vastama taotlustele kellegi nime kustutamise kohta, siis küllap ka sellised aktivistid peavad hakkama nendele taotlustele vastama, kui mitte varem, siis juhul kui kohus neid kohustab.” 

Esimesed arengud: justiitsminister plaanib karistusregistrit uuendada

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) avaldas Delfile, et Malluka loodud veebileht ettevaatust.ee andis tõuke karistusregistri seaduse muutmiseks.

Pakosta sõnul on karistusregister avalik alates 2012. aasta jaanuarist, kuid praegused arengud on näidanud, et paljud inimesed pole selle võimalusega kursis. Lähiajal tehakse vastav veebikülg kasutajasõbralikumaks ning raskete kuritegude — sealhulgas pedofiilia — puhul lisatakse süüdimõistetu dokumendifoto.

Kavandatav muudatus puudutab ka tööandjaid. Töötamise register ja karistusregister plaanitakse ühendada, et tööandjad saaksid töötajate tausta automaatselt kontrollida. Vajadus selleks ilmnes teravalt, kui selgus, et kolm korda süüdi mõistetud pedofiil sõidutas kaks aastat Raplamaal lapsi kooli — tööandja polnud kontrollinud tema tausta ega tundnud seadust, mis keelab lastevastase seksuaalkuriteo toimepanijal lastega töötada.

Kahe registri ühendamine ja piltide lisamine nõuavad seadusemuudatusi. Pakosta sõnul on valitsuses esimene konsensus olemas ning karistusregistri seaduse muutmine on juba käsil. Kui riigikogu kiiresti toimetab, võib seadus jõustuda enne suve, vastasel juhul lükkub see sügisesse.